Minu konnad ehk lühikesed konspektimärkmed ja häälitsuste interpretatsioon a la Sirle
KÄRNKONN - silmad kergelt oranžid, liigub pigem roomates, nahk krobeline, kui pigistada tuleb naha seest piima (mürgine).
Häälitseb KURE MOODI: KROK..KROK..KROK
Häälitseb KURE MOODI: KROK..KROK..KROK
HARILIK MUDAKONN - püstine pupill (ainuke, kellel nii on). Elab kohevas mullas, peenardel (leidub veel Piirissaares), lõhnab küüslauguselt.
Häälitseb NAGU KOPUTAKS, MADAL HELI KOP.KOP.KOP
Häälitseb NAGU KOPUTAKS, MADAL HELI KOP.KOP.KOP
JÄRVEKONN - kõlapõied kahel pool.
HÄÄLITSEB kassi moodi käoo.käo.käo
HÄÄLITSEB kassi moodi käoo.käo.käo
KõRE - juttselg-kärnkonn, kärnad peal. Sibab, ei hüppa. Vanasti Lääne-Eestis nimetati hiirkonnaks, kõlapõis lõua all.
HÄÄLITSEB nagu sireen, rohutirtsu-sireen, kõristab. Hääl kostab kaugele, vanasti ei saavat rannarahvas suisa öösiti magada.
HÄÄLITSEB nagu sireen, rohutirtsu-sireen, kõristab. Hääl kostab kaugele, vanasti ei saavat rannarahvas suisa öösiti magada.
RABAKONN- isane on kevadeti sinine. Rabakonnal tõmbad koiva sirgu - kui ulatub ninani, siis rabakonn, kui üle, siis rohukonn (välimuselt väga sarnane).
HÄÄLITSEB mulksudes, kõlab nagu keev vesi.
HÄÄLITSEB mulksudes, kõlab nagu keev vesi.
ROHUKONN - seljal "kondid" väljas. Värvus sõltub elukeskkonnast.
HÄÄL - nurrub, nagu kass.
HÄÄL - nurrub, nagu kass.
TIIGIKONN - väga sarnane järvekonnale.
HÄÄL - pikad kruuuik-kruuuik-kruuuuik.
HÄÄL - pikad kruuuik-kruuuik-kruuuuik.
VEEKONN - järvekonna ja tiigikonna ristand (söödav konn).
HÄÄLITSEB nagu tiigikonn, aga veidi loiumalt.
HÄÄLITSEB nagu tiigikonn, aga veidi loiumalt.