Lahemaa Looduskool sai 5 aastaseks. Loksale juubelipidu pidama sõidutas hommikul Tallinnast sünnipäevabuss, mis andis võimaluse poolesaja kilomeetri jagu imetleda ilmataadi kingitust - kaunist päikesepaistelist härmas ilma, mis kestis kogu päeva. Peale toredate meenutuste tegevusaastatest ja maitsva tordi söömist, suunduti Looduskooli sõpradega vaheldusrikkale Loksa linnamatkale. Seekord sain praktikndina natke ülesandeid ka täita:
Saali ja sünnipäevalaua ettevalmistamine; külaliste vastuvõtt ja tervitamine; käepaelte jagamine; fotoreportaaž üritusest; sotsiaalmeedias fotoreportaaži esitlemine koos lühida ülevaatega päevast. Julgesin juba osalejatega pisut vestlust arendada ning vaikselt osutada mõnele nähtusele ning pajatada paar lühilugu. Algus vast seegi :)
0 Comments
6. detsembril olin mitte vähem kui 39 kraadises palavikus ja vaevlesin neerupõletiku käes. Aga mis inimest takistab, kui ta minna tahab? Seega 7ndal kell 11.00 olin kõpsti kohal Rahvusraamatukogu ees, kust algas retk kirjeldusega "Koguneme Pakri panga treppide juurde ja sealt edasi liigume ühiselt lõkkeplatsile. Teel külastame Keila-Joa juga, Treppoja joastikku ja Pakri panka ülalt ning alt. " Keila -Joal sai imetleda tavatult kõrget (jaanuari kohta) kohisevat veetaset, sama lugu ka Treppojal. Pakri pangal ronisime vaatamata vingele tuulele treppidest alla mühisevat merd ja sajakroonise vaadet kaema. Pangal asuva õunapuumetsa sisse käidi loomadele kingitusi poetamas (porgandikott igaühel ise kaasas). Teel olles kuulasime giidi ja korraldaja Maie pajatusi ja mälestusi Veljo Rannikust, kes oli nüüdseks 55 aastat kestnud traditsiooni algatajaks. Üldse olid seekordsed metsajõulud juubelihõngulised: Veljo Ranniku oleks saanud 85 aastaseks, traditsioon sai alguse 55 aastat tagasi, Peeter I tuletorn sai 295 aastaseks, Pakri tuletorn 130 aastaseks. Rändrahnude geoloogiliseks mälestusmärgiks nimetamisest möödub 140 aastat. 355 aastat tagasi hakkas Eestis seoses säästva metsaraie vajadusega kehtima Rootsi metsaseadus. Juubelipäeva lõpetab uhke tort ning lõkkel keedetud tee mekkimine. Meeleolu on ülev ja nostalgiline. Lauldakse kitarri saatel traditsioonilisi jõululaule. Terve tee Tallinnasse tagasi on hinges rahu ning ka rõõm igati kordaläinud päeva pärast. Isiklikult seekord veel otseselt tegevuses kaasa ei löönud ega sõna ei võtnud. Enne peab ikka vaatlema ja õppima ka kui hakata juba ohje haarama :). Nali naljaks, aga jälgides kogenud inimest, kes teab, mida teeb ja räägib, on kõrvataha panna paljutki.
NB: ära kunagi unusta tänada inimesi, kes olid sinu retke toimumisel ja õnnestumisel "kaasosalised". Hmhmhmm... Nii, praktikakoht tuleb ainuüksi iseendal leida.
Hakkasin siis lihtsalt netist otsima ettevõtteid, mis vähegi tegelevad matkade, eksursioonide ja vaba aja sisustamisega looduses (muide, praegu hakkab pead tõstma ka nn linnamatkamine). Kuigi oli soovitusi ja ettepanekuid minna praktikale turismiinfopunktidesse või muuseumidesse, otsustasin siiski, et tahan ainult ja ainult õue. Kuid pärast hetkelist järelemõtlemist otsustasin, et praktika mõttes võiks ikkagi toas kah proovida. Selle peale kirjutasin Eesti Loodusmuuseumile ja avaldasin soovi kaheks nädalaks nende juurde õppima minna. Ütleme nii, et see oli neile sobiv aeg ja käed on peaaegu löödud. Alustasin läbirääkimisi ka praktilise praktikakohaga, mis mulle sümpatiseeris - väga mitmekülgne ja sisukas tegevus ning selleks osutus Lahemaa Looduskool. Täna kohtusin ettevõtte looja Maie Itsega, kellega olekski võinud maast ja ilmast rääkima jääda. 7. detsembril lähen esimest korda nende tegevusest osa saama. Süda ütleb, et ees on põnevad ajad :). |
Tagasivaade
January 2020
Kategooriad |