Ranniku matkaraja etappide lühike analüüs (loetu põhjal) ja kokkuvõtlik arutelu raskusastmetest.
Sirle Puusta LG-19
Ranniku matkaraja kaardil on tabelina toodud lõigud (marsruudi algus ja lõpp, päevamarsruudi pikkus kilomeetrites ja selle ajakulu). Küll aga ei leidnud otseselt kirjeldusi, mis teeb lõigu ühe, kahe või kolme punkti vääriliseks (raskusastmelt siis), päevakirjeldused selget ja ühest põhjust ei anna (punktidena raskusastmed paberkaardil). Pigem tundub Eesti rannikuala keeruline ja raskestiläbitav, aga võrreldes Lätiga, on siin ainult üks kolmepunktilise raskusastmega lõik (Häädemeeste-Uulu). Oletan veel, et Eesti rada märgitakse kergemalt, sest siin lihtsalt ei pääsegi paljudest kohtadest rannikule ja on valitud eemal olev, kuid lihtsam tee. Lätis aga on pääs rannikule igaltpoolt olemas, aga on muude takistustega palistatud (kohatised pangad, luited, kivid..).
Juhindun raskuse ettekujutamisel sellest jaotusest:
MATKARAJA RASKUSASTMED -
kerge – tasandikurada;
mõõdukas – on kergeid tõuse ja laskumisi, kuid nende summa ei ületa raja pikkuse või 10 km kohta 100 meetrit;
raske – tõuse ja laskumisi nii, et nende summa ületab raja pikkuse või 10 km kohta 100 meetrit. Võivad esineda takistusi, nt pankrannik Eestis, orud jne.)
Lätis liigub matkarada peamiselt mööda liivarandu, kohati kiviseid randu ja lühemates etappides ka mööda mereäärseid niite. Rannikuäärsetes metsades on sissetallatud rajad ja väikesed teed. Mõnedes etappides võib liiv olla nii pehme, et kõndimine on raskendatud.
Eestis liigub ranniku matkarada piki merekallast ~100 km, peamiselt Haapsalu ja Tallinna vahel. Mujal on rannajoon keeruline ja koosneb paljudest maaninadest, poolsaartest, märgaladest, roostikest, luhamaadest, laguunidest ja madalatest lahtedest, nii et ülejäänud ~500 km saab läbida mööda rannikuäärseid radu, teid ja autotee serva.
Peamised takistused on suuremate jõgede suudmed – Saka, Irbe, Venta, Lielupe, Daugava, Gauja, Salatsi, Pärnu jt. Ranniku matkarada möödub neist lähimate teede ja sildade kaudu.
LÄÄNEMERI
4.päev Karosta-Ziemupe lõiku loetakse raskeimaks – väiksed pankrannikud, kõrged eelluited.
6.päev (raske) – liivaklindid ja varisenud rannik.
LIIVI LAHT
Kuna on populaarne ja külastatav piirkond, siis on rajad väga head ja mõnusalt läbitavad. Päeva prognoositavad kilomeetrid on vähenenud, sest lõigul on fantastiliselt mõnusa hõnguga Jurmala ning igati vaatamisväärne Riia – seal tuleb rannikust üsna pikk maa sissepoole kalpsata (Daugava jõgi vaja ületada, seda rannikuääres jalgsi teha ei õnnestu).
VIDZEME
Vidzeme Rannik Riia lahe idarannik Vecāķi – Ainaži: 112 km. Päevad: 25–30 (22,5 päevas)
Üldiselt sirge ja takistustevaba liikumine mõne jõe ületusega, mille sild on rannikulähedal, mistõttu suurt haaki sisse ei tule. See eest mitmekesine loodus, mille kirjeldus juba eesti loodusele sarnaneb. Keerulisemad kohad, nt Vidzeme kivine rand, saab alternatiivina ka metsarajal läbida. Sama ka Svētciemsi – Salacgrīva lõigul, kus rand on läbimatu. Alates Lau©i kuni Ainaži annab lõigu läbimise raskuseks kolm palli (kivised rannad).
PÄRNU JA PÄRNUMAA KALURIKÜLAD
Pärnu lahe rannik Ikla – Virtsu: 228 km. Päevad: 31–41 (22,8 päevas)
Tutvustus algab sõnadega: Eesti rannikul kasvab paljudes kohtades pilliroog ning leidub ohtralt luhaheinamaid ja märgalasid, seetõttu kulgeb matkarada sageli mööda metsa- ja põlluteid. Juba võib amata, mis teeb Eestis ranniku matkaraja keeruliseks – tihtipeale rannikule ei pääsegi. Ikla-Kabli lõigul pääseb rannikule ainult 2,8km ulatuses, ülejäänud tee tuleb vana Riia maanteed pidi vantsida.
Häädemeeste-Uulu lõigul räägitakse juba vastupidavatest matkajatest, sest tee on „metsane“. Enne Pärnut 6km haak, sest vahepeale jäävad märgalad, mida läbida ei saa. Rannatee peale Pärnut hakkab maastiku ja looduse iseärasuste tõttu tihti suunda vahetama.
Ranniku matkaraja Varbla – Pivarootsi lõik kulgeb mööda rannaäärseid teid, kuid meri on nähtav vaid kahes kohas, sest rannajoont palistavad madalad lahesopid, laiud, niisked rannaniidud, roostikud, abajad, rabad ja pisikesed merest eraldunud järved.
MATSALU RAHVUSPARK JA SAARED
Matsalu laht, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi Virtsu – Rohuküla: 100 km. Päevad: 42–46 (25km päevas)
Matsalu rahvuspargi märgala on Põhja-Euroopa suurimaid.
See matkatee lõik annab läbijale ainult taamalt merd ja rannikut piiluda, aga see-eest rohkem sisemaale põigates ootab ees tohutu liigi- ja maastikurikkus. Selle lõigu sisse on kirjeldatud ka mitmed saared (mitte küll sisse arvatud, aga teadmise ja tutvustamise põhimõttel, sest eriti peale Läti saartevaba retke, võib tabada tahtmine ühte Eesti arvukatest saartest külastada.
HAAPSALU JA RANNAROOTSLASTE KÜLAD
Haapsalu laht ja Noarootsi poolsaar, Osmussaar Tuuru – Nõva: 136 km. Päevad: 47–52 (27,2).
Kaardijoonest lähtudes näen, et rannikule sattumiseks tuleb nii mõnigi kord lihtsalt edasi-tagasi retke teha(nt Puise nina). Dirhamist alates pääseb tagasi mere äärde – Nõva kaunid liivarannad. Ka raskusastmelt minnakse sealtmaalt kahe palli juurest ühe palli peale.
LOODE-EESTI PANKRANNIK JA JOAD
Soome lahe rannik Nõva – Tallinn: 158 km. Päevad: 53–60
Taas pikad haagid sisemaale, ikka nendesamade läbimatute märgalade tõttu. Õnneks korvab lõik ümber Pakri poolsaare kõik nägemata jäänud veteväljad. Kloogarannas tervitab tore liivarand.
Ranniku matkaraja Vääna-Jõesuu – Tabasalu lõik on üks keerulisemaid ning sobib vaid kogenud matkajatele. Rada teeb tiiru Suurupi poolsaarel, mille paksud metsad peidavad rikkalikku erinevate ajastute militaarpärandit. Rada lookleb piki võsastunud ja kivist kallast, läbi kaasiku, mööda endistest pioneerilaagritest, liivakivipankade kaitstud lahesoppidest ja teravatest maaninadest. Kohati on meres näha dolomiidipaljandit, teisal kerkivad veest saartena suured kivirahnud. Teekonna lõpus kõrgub rannas üks uhkemaid Eesti paljandeid, Rannamõisa pank, millelt avaneb hunnitu vaade Kakumäe lahele ja poolsaarele ning Tallinna vanalinna tornidele. Kuid rajakaart ütleb selle raskusastmeks siiski vaid kaks punkti.
Matka lõpetab tore rannapromenaad.
Sirle Puusta LG-19
Ranniku matkaraja kaardil on tabelina toodud lõigud (marsruudi algus ja lõpp, päevamarsruudi pikkus kilomeetrites ja selle ajakulu). Küll aga ei leidnud otseselt kirjeldusi, mis teeb lõigu ühe, kahe või kolme punkti vääriliseks (raskusastmelt siis), päevakirjeldused selget ja ühest põhjust ei anna (punktidena raskusastmed paberkaardil). Pigem tundub Eesti rannikuala keeruline ja raskestiläbitav, aga võrreldes Lätiga, on siin ainult üks kolmepunktilise raskusastmega lõik (Häädemeeste-Uulu). Oletan veel, et Eesti rada märgitakse kergemalt, sest siin lihtsalt ei pääsegi paljudest kohtadest rannikule ja on valitud eemal olev, kuid lihtsam tee. Lätis aga on pääs rannikule igaltpoolt olemas, aga on muude takistustega palistatud (kohatised pangad, luited, kivid..).
Juhindun raskuse ettekujutamisel sellest jaotusest:
MATKARAJA RASKUSASTMED -
kerge – tasandikurada;
mõõdukas – on kergeid tõuse ja laskumisi, kuid nende summa ei ületa raja pikkuse või 10 km kohta 100 meetrit;
raske – tõuse ja laskumisi nii, et nende summa ületab raja pikkuse või 10 km kohta 100 meetrit. Võivad esineda takistusi, nt pankrannik Eestis, orud jne.)
Lätis liigub matkarada peamiselt mööda liivarandu, kohati kiviseid randu ja lühemates etappides ka mööda mereäärseid niite. Rannikuäärsetes metsades on sissetallatud rajad ja väikesed teed. Mõnedes etappides võib liiv olla nii pehme, et kõndimine on raskendatud.
Eestis liigub ranniku matkarada piki merekallast ~100 km, peamiselt Haapsalu ja Tallinna vahel. Mujal on rannajoon keeruline ja koosneb paljudest maaninadest, poolsaartest, märgaladest, roostikest, luhamaadest, laguunidest ja madalatest lahtedest, nii et ülejäänud ~500 km saab läbida mööda rannikuäärseid radu, teid ja autotee serva.
Peamised takistused on suuremate jõgede suudmed – Saka, Irbe, Venta, Lielupe, Daugava, Gauja, Salatsi, Pärnu jt. Ranniku matkarada möödub neist lähimate teede ja sildade kaudu.
LÄÄNEMERI
- Dižjura Läänemere Kuramaa rannik Nida – Kolka: 270 km, Päevad: 1–15 (päevas 23km)
4.päev Karosta-Ziemupe lõiku loetakse raskeimaks – väiksed pankrannikud, kõrged eelluited.
6.päev (raske) – liivaklindid ja varisenud rannik.
LIIVI LAHT
- Mažjura Riia lahe Kuramaa rannik Kolka – Jūrmala: 115 km. Päevad: 16–20 (23km päevas).
- JŪRMALA JA RIIA
Kuna on populaarne ja külastatav piirkond, siis on rajad väga head ja mõnusalt läbitavad. Päeva prognoositavad kilomeetrid on vähenenud, sest lõigul on fantastiliselt mõnusa hõnguga Jurmala ning igati vaatamisväärne Riia – seal tuleb rannikust üsna pikk maa sissepoole kalpsata (Daugava jõgi vaja ületada, seda rannikuääres jalgsi teha ei õnnestu).
VIDZEME
Vidzeme Rannik Riia lahe idarannik Vecāķi – Ainaži: 112 km. Päevad: 25–30 (22,5 päevas)
Üldiselt sirge ja takistustevaba liikumine mõne jõe ületusega, mille sild on rannikulähedal, mistõttu suurt haaki sisse ei tule. See eest mitmekesine loodus, mille kirjeldus juba eesti loodusele sarnaneb. Keerulisemad kohad, nt Vidzeme kivine rand, saab alternatiivina ka metsarajal läbida. Sama ka Svētciemsi – Salacgrīva lõigul, kus rand on läbimatu. Alates Lau©i kuni Ainaži annab lõigu läbimise raskuseks kolm palli (kivised rannad).
PÄRNU JA PÄRNUMAA KALURIKÜLAD
Pärnu lahe rannik Ikla – Virtsu: 228 km. Päevad: 31–41 (22,8 päevas)
Tutvustus algab sõnadega: Eesti rannikul kasvab paljudes kohtades pilliroog ning leidub ohtralt luhaheinamaid ja märgalasid, seetõttu kulgeb matkarada sageli mööda metsa- ja põlluteid. Juba võib amata, mis teeb Eestis ranniku matkaraja keeruliseks – tihtipeale rannikule ei pääsegi. Ikla-Kabli lõigul pääseb rannikule ainult 2,8km ulatuses, ülejäänud tee tuleb vana Riia maanteed pidi vantsida.
Häädemeeste-Uulu lõigul räägitakse juba vastupidavatest matkajatest, sest tee on „metsane“. Enne Pärnut 6km haak, sest vahepeale jäävad märgalad, mida läbida ei saa. Rannatee peale Pärnut hakkab maastiku ja looduse iseärasuste tõttu tihti suunda vahetama.
Ranniku matkaraja Varbla – Pivarootsi lõik kulgeb mööda rannaäärseid teid, kuid meri on nähtav vaid kahes kohas, sest rannajoont palistavad madalad lahesopid, laiud, niisked rannaniidud, roostikud, abajad, rabad ja pisikesed merest eraldunud järved.
MATSALU RAHVUSPARK JA SAARED
Matsalu laht, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi Virtsu – Rohuküla: 100 km. Päevad: 42–46 (25km päevas)
Matsalu rahvuspargi märgala on Põhja-Euroopa suurimaid.
See matkatee lõik annab läbijale ainult taamalt merd ja rannikut piiluda, aga see-eest rohkem sisemaale põigates ootab ees tohutu liigi- ja maastikurikkus. Selle lõigu sisse on kirjeldatud ka mitmed saared (mitte küll sisse arvatud, aga teadmise ja tutvustamise põhimõttel, sest eriti peale Läti saartevaba retke, võib tabada tahtmine ühte Eesti arvukatest saartest külastada.
HAAPSALU JA RANNAROOTSLASTE KÜLAD
Haapsalu laht ja Noarootsi poolsaar, Osmussaar Tuuru – Nõva: 136 km. Päevad: 47–52 (27,2).
Kaardijoonest lähtudes näen, et rannikule sattumiseks tuleb nii mõnigi kord lihtsalt edasi-tagasi retke teha(nt Puise nina). Dirhamist alates pääseb tagasi mere äärde – Nõva kaunid liivarannad. Ka raskusastmelt minnakse sealtmaalt kahe palli juurest ühe palli peale.
LOODE-EESTI PANKRANNIK JA JOAD
Soome lahe rannik Nõva – Tallinn: 158 km. Päevad: 53–60
Taas pikad haagid sisemaale, ikka nendesamade läbimatute märgalade tõttu. Õnneks korvab lõik ümber Pakri poolsaare kõik nägemata jäänud veteväljad. Kloogarannas tervitab tore liivarand.
Ranniku matkaraja Vääna-Jõesuu – Tabasalu lõik on üks keerulisemaid ning sobib vaid kogenud matkajatele. Rada teeb tiiru Suurupi poolsaarel, mille paksud metsad peidavad rikkalikku erinevate ajastute militaarpärandit. Rada lookleb piki võsastunud ja kivist kallast, läbi kaasiku, mööda endistest pioneerilaagritest, liivakivipankade kaitstud lahesoppidest ja teravatest maaninadest. Kohati on meres näha dolomiidipaljandit, teisal kerkivad veest saartena suured kivirahnud. Teekonna lõpus kõrgub rannas üks uhkemaid Eesti paljandeid, Rannamõisa pank, millelt avaneb hunnitu vaade Kakumäe lahele ja poolsaarele ning Tallinna vanalinna tornidele. Kuid rajakaart ütleb selle raskusastmeks siiski vaid kaks punkti.
Matka lõpetab tore rannapromenaad.