Õppekäik Silma looduskaitsealale 11.september 2019
Silma looduskaitseala on kaitseala Lääne-Nigula vallas Hara, Kudani, Pürksi, Sutlepa, Tahu, Österby, Ingküla, Linnamäe, Salajõe, Saunja ja Kärbla külas ning Haapsalu linnas Herjava külas.
Kaitseala maismaa pindala on 3442 ha, veeosa pindala 1353 ha ning seda läbivad järgmised veekogud: Salajõgi, Kärbla peakraav, Taebla jõgi, Vööla meri, Kudani järv, Sutlepa meri, Hertsemaa silm, Linaleoauk ja kol,m nimetut järve.
Kaitseala kattub ka Natura aladega: Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala.
Ajalugu ulatub 1939. aastasse, mil Haapsalu lahel võeti tähelepanu alla tervisemuda ala. 1964 võeti kaitse alla Kudani järv. Praegused piirid ja kaitseeeskiri on aastast 1998.
Kaitsealla kaitstakse peaasjalikult Haapsalu lahe ja Noarootsi poolsaare jäänukjärvi ja roostikke, kuivõrd need on tähtsad veelindude rändepeatus,-pesitsus- ja sulgimispaigad, ning rannaniite.
Kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ja Aafrika-Euraasia veelindude kaitse kokkuleppe (AEWA) demonstratsiooni ala. Kaitsealal on vaadeldud üle 200 linnuliigi (sh merikotkas, kalakotkas, must-toonekurg, sookurg, laululuik, väike-luik).
Sügisrändel on korraga registreeritud kuni 100 000 veelindu. Ida-Atlandi rännutee.
Turismi tarbeks on rajatud 3 linnuvaatlustorni ja 1 vaateplatvorm.
Lugemist: Külli Kalamees-Pani ja Veljo Runneli õppekogumik "Lindude elupaigad".
Vaata ka kokkuvõtvat slaidiesitlust "Lindude ränne" (Ornitoloogiaühing 2013)
Kaitseala maismaa pindala on 3442 ha, veeosa pindala 1353 ha ning seda läbivad järgmised veekogud: Salajõgi, Kärbla peakraav, Taebla jõgi, Vööla meri, Kudani järv, Sutlepa meri, Hertsemaa silm, Linaleoauk ja kol,m nimetut järve.
Kaitseala kattub ka Natura aladega: Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala.
Ajalugu ulatub 1939. aastasse, mil Haapsalu lahel võeti tähelepanu alla tervisemuda ala. 1964 võeti kaitse alla Kudani järv. Praegused piirid ja kaitseeeskiri on aastast 1998.
Kaitsealla kaitstakse peaasjalikult Haapsalu lahe ja Noarootsi poolsaare jäänukjärvi ja roostikke, kuivõrd need on tähtsad veelindude rändepeatus,-pesitsus- ja sulgimispaigad, ning rannaniite.
Kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ja Aafrika-Euraasia veelindude kaitse kokkuleppe (AEWA) demonstratsiooni ala. Kaitsealal on vaadeldud üle 200 linnuliigi (sh merikotkas, kalakotkas, must-toonekurg, sookurg, laululuik, väike-luik).
Sügisrändel on korraga registreeritud kuni 100 000 veelindu. Ida-Atlandi rännutee.
Turismi tarbeks on rajatud 3 linnuvaatlustorni ja 1 vaateplatvorm.
Lugemist: Külli Kalamees-Pani ja Veljo Runneli õppekogumik "Lindude elupaigad".
Vaata ka kokkuvõtvat slaidiesitlust "Lindude ränne" (Ornitoloogiaühing 2013)
Haapsalu linnuvaatlustornis 14. oktoobril 2019
Nimekiri vaadeldud lindudest:
- Jääkoskel - The common merganser or goosander (Mergus merganser)
- Lauk - The Eurasian coot (Fulica atra)
- Rääkspart -The gadwall (Mareca strepera)
- Viupart - The Eurasian wigeon (Mareca penelope)
- Kormoran -The great cormorant (Phalacrocorax carbo)
- Laululuik - The whooper swan (Cygnus cygnus)
- Kühmnokk-luik - The mute swan (Cygnus olor)
- Hallhaigur - The grey heron (Ardea cinerea)
- Hõbehaigur - The great egret (Ardea alba)
- Sõtkas - The common goldeneye (Bucephala clangula)
- Aul - The long-tailed duck (Clangula hyemalis)
- Merikajakas - The great black-backed gull (Larus marinus)