Tänane retk viis Paukjärve loodusrajale.
Aastaid tagasi sai sel rajal käidud ning sest ajast kummitab mõte tagasi minna. Eriti just telkima, aga ehk järgmisel suvel teeme mõtte teoks. Alguses ootab korralik parkla, kust mööda metsateed ja järve veert kulgeme 1,5km kuni telkimisalani. Kunagi asus seal päris uhke suvelaagrikompleks. Loe sellest täpsemalt siit. Tundsin tänagi, kui mõnus oleks mõned päevad paksu kõrge metsa sees, kristalselt läbipaistva järve ääres ärgata, puhata, laadida. Telkimisala kõrval kõrgub mäekünkake, mille tippu ronides saab omakorda veel kõrge vaatlustorni otsa ronida. Vaade on lummav - ühel pool Paukjärv kogu hiilguses ja teisel pool Kõnnu Suursoo. Aeg-ajalt kostab kõva paugutamist, nagu sõda oleks.. oot, sealpool on ju Jussi nõmm, vist toimuvad õppused, nagu "lubati". Millest jutt? Loe seda artiklit. Kobid vaatetornist alla, laskud teisele poole mäeküngast alla ja leiad end laudtee algusest. Kuni rabani välja kasvab palju mustikaid, sinikaid, pohli, sekka ka seeni. Rabajärvi jagub mõlemale poole ja lastel on eriti huvitav tegevus laukaservi katsetamas käia, et kui palju ikka vajub. Eks ta vast suvel vajub vähem, aga praegu, novembri alguses, vajub korralikult, vett on. Rabas ootab meid veel üks torn, seekord siis linnuvaatlustorni nime all. Ronime vapralt järskudest treppidest üles, tuul on kõva. Kehvale ilmale vaatamata on rahvast täitsa mitu liikvel. Oleme kõndinud veidi üle 4km, lapsed veel väsimust ei ilmuta. Jess, hakkavad vist juba harjuma. Alustame tagasiteed, sama jutt, mis eespool. Parklasse jõudes tähendan, et läbitud on 8,5km. Seda paar km vähem kui eelmisel retkel Jussi nõmmel, kus vantsisime 11 km ja suts peale. Taaskord kiitus lastele ja kui järgmine kord läheme, siis teiselt poolt Paukjärve - see rada jäi meil täitsa kahe silma vahele. A jaa muidugi siis juba telkidega. Oootan...
0 Comments
Leave a Reply. |
Meie pere retked
Mälestused kirja! Tagasivaade |